Õppides elu armastama

Mis siis kui sa hakkad elu vaatama läbi armastavate silmade? Vaatamata kõigele on meie ülesanne õppida jääda armastavaks ja näha ilu ka seal, kus puudub armastus. Sest elu ei ole vaid must-valge. Elu on kirju, värviline, kirev. Kui sa midagi ei mõista, siis tea, et sa lihtsalt ei näe tervikut.

Kõik oleneb sellest, millise nurga alt sa vaatad. Mis siis, kui sa vaataksid südamega? Mis siis kui sa vaataksid põnevusega nagu väike laps, kes avastab maailma? Mis siis, kui vanaks ja nõrgaks muudab meid kibestumine elu suhtes? Mis siis, kui me tegelikult ise põlgame elu endast ära ja muutume haigeks?

Võibolla võtab meil mitmeid elusid, et õppida eluvoogu endast läbi laskma, et õppida elu armastama, et õppida elama. Kuid tea, et see on võimalik ka nüüd ja kohe, muutes oma teadvuse seisundit. Kuid kuidas seda muuta püsivalt, et igapäevaselt tunda ennast jumalikuna?

Mind on aidanud tohutult oma toitumise muutmine. Umbes kuus aastat tagasi alustasin suurt puhastumise protsessi toortoidu ja paastudega. Samuti eemaldusin süsteemist jäädes lapsega koju. Veetsin palju aega looduses ja jalutades. Ma hakkasin oma keha eest hoolitsema. Ja mulle tundub, et see on nr.1. On vaja hakata kuulama oma keha vajadusi. Sest kui keha tunneb ennast hästi, on vaimul hea kohal olla ning kõik laabub võluväel.

Kuid ka mina ei ole veel kohal. On pikk tee veel minna. Tõeliselt kohal on inimene, kes on täielikus eluvoos, kes on täielikult teadlik oma olemusest ning võimetest. Sest väga suur osa meist veel on uinunud olekus ja loob alateadlikult. Kuid see päris inimene, kelle võimed on aktiveeritud, loob täiesti teadlikult ja piiritult. Ta haldab elu. See on täiesti imeline, kes on tegelikult Inimene! Ja nii põnev on seda avastada! Meil ei ole veel aimugi, milleks kõigeks me päriselt suutelised oleme. Millised vägevad loojad me oleme!!!

Aga esmalt on vaja õppida armastama seda kõike, mis on. Kui sa pole seda õppetükki läbinud, siis edasi ei saa. Ja areng ei pea toimuma läbi kannatuste. Vali kergus ja vali tänu! Sul on võimalus olla tänulik kõikidele kitsaskohtadele, mis tulevad ennast näitama, et kiirelt need lahendada ja edasi liikuda. Praegustes energiates oleme me võimelised tiigrihüpeteks. Meil on võimalus tohutult kiiresti areneda.

Minu üks parimaid õpetajaid on mu poeg. Ühel päeval maal olles näitas ta mulle ülevalt aknalt kuldset viljapõldu, mis lainetas nagu meri. Me mõlemad olime lummatud. Ja mul oli lausa piinlik, et ma nii pikki aastaid olin vaadanud viljapõlde põlastusega just nende kahjulike mõjude pärast nii loodusele kui ka inimeste tervisele. Kuid mis siis, kui kõik see, mis ei teeni enam meid, kaob minevikku? Mis siis kui kõik on millekski vajalik? Mis siis kui teravili oligi vajalik meile mingil eluetapil ja on osadele praegu? Mis siis kui mul ongi õigus näha kõiges ilu?

On vaja muutuda sõltumatuks välisest ja kasvatada oma sisemist jõudu. On vaja tuletada meelde oma olemus, mis on igavene ja kõike läbiv. On vaja lasta lahti välisest, et see sind enam ei juhiks. On vaja õppida ise ennast juhtima. Ja eelkõige on vaja õppida elu nautima ning armastama seda nii nagu see on! On vaja saavutada sisemine tasakaal ja harmoonia. On vaja jõuda oma keskmesse, kus sind ei kõiguta miski. On vaja saavutada kontakt oma tõelise olemusega. Ja on vaja taastada kontakt loodusega, et taasavastada see metsikus ka enda sees, avastada elu enda seest!

Soovin ilusat suve jätku ning veel palju hetki looduses!
Kui tunned kutset, siis oled alati oodatud minu reiki seansile!

Mirjam
mirjam@elumaitse.ee