Meie elus on erinevaid perioode. Kui oled elanud suurema osa oma elust mingi tõe järgi, siis ühel hetkel elus see enam ei pruugi kehtida. Kõik, mida on meile õpetatud, on olnud vajalik mingitel hetkedel. Aga järgmistel hetkedel saab olulisemaks midagi uut. Muutuste lubamine ongi elu elamine.
Meil on vaja oskust jääda paindlikuks ja avatuks uutele vaatenurkadele. Sest elu muutub. Kõik on siin elus muutuv. Me oleme tulnud siia kogema kõikvõimalikkust. Ja see eeldab oskust jääda avatuks kõikvõimalikkusele.
Kui me tõrgume, siis me töötame vastu elule. Kui me ei suuda enam muutuda ega luba endal kogeda uut, siis areng peatub. Kui me ei ole enam lubamises, siis me tõmbame pidurit elule endale.
Meie uskumused määravad kõik selle, mis on võimalik. Kui me soovime kogeda suuri muutuseid oma elus, siis tuleb ka arvestada sellega, et meil endal tuleb muutuda sama suurelt. Sest maailm on see, mis tuleb meie enda seest.
Me liigume erinevates suundades ja kogeme erinevaid väljakutseid. Kui mingil hetkel elus on olnud oluline kogeda suuremat vaimsust, siis mingil hetkel on vaja just kasvatada oma juuri maises maailmas. Kui mingil hetkel on vaja õppida avama oma südant kõigile, siis teisel hetkel on vaja hoopis õppida ennast hoidma ja esikohale seadma. See ei tähenda, et samal ajal peaks oma südame lukku panema ja ei tähenda ka seda, et eelnevalt õpitu oleks vale. Üks ei välista teist. Meil on erinevad perioodid oma elus.
Ka inimesed meie ümber muutuvad vastavalt sellele, millistes energiates me liigume, mida õpime. Meie ümber on inimesed, kes meile õpetavad just seda, mida meil antud perioodil kõige rohkem vaja läheb oma arenguks. Aga meile meeldib näidata neile näpuga ja öelda, et nemad ei tea ja nad elavad valesti. Tegelikult suuremas plaanis nad juhendavad meid, kuidas tõusta välja oma kannatustest, mida me ise endale loome oma piiratud maailmavaatega. Vaata, mis sind teises inimeses ärritab. Nii saad teada seda, mis on sinu avardumise teekonnal sind takistamas.
Ja mingitel hetkedel elus me võime kogeda üksildust. Sest ka selliseid hetki on vaja, et jõuda kontakti enda sisemise juhatusega. Et õppima endaga olemist. Et kogeda jumalat iseendas. Sest vahel lihtsalt võib olla nii, et sinu teekond on olla iseendaga. Vahel on vaja ennast tunda eraldatuna. Ja ka see on vaid etapp läbi mille võid jõuda ühtsuseni kõigega.