Uskumustele on rajatud meie reaalsus. Vastavalt sellele, mida me usume, me ka valime kogemused oma ellu. Mida avatuvamad oleme, seda suuremad võimalused meieni jõuavad. Kui usud imedesse, saad kogeda ka muinasjutulist maailma.
Kahjuks on erinevad uskumused meile väliselt peale surutud ja me oleme need omaks võtnud. Näiteks: inimese eluiga on 79 aastat, ilma hariduseta kaugele ei jõua, sai teeb paksuks, päike on ohtlik, kui külmetud, jääd haigeks jne. Meile on alateadvuse kõvakettale salvestatud tohutult palju erinevaid uskumusi, mis on olnud meie jaoks piiravad ning need on meie potensiaali tagasi hoidnud. Usk on olnud inimesi allutav. Oleme harjunud alluma süsteemidele, kuulama autoriteete ning andnud vastutuse oma elu eest kellegile “targemale”, kes neid keerukaid süsteeme tunneb paremini. Oleme elanud pimedas usalduses ning andnud suures osas oma elu süsteemide, kollektiivselt loodud mõttekonstruktsioonide ja autoriteetide juhtida. Väiksemas pildis küll otsustame ise, kuid suuremas plaanis oleme lubanud enda eest kõik ära korraldada ning elanud piirides, mille kehtestab meile väline maailm.
Kuid samas annab usk ka kinnitust siia maailma. See hoiab meid koos. Kui ei oleks ühtegi uskumust, siis poleks mingit süsteemi, millele ehitada elu. Uskumused on justkui meie luustik, mis hoiab meid püsti ja tugevatena ning annab võimaluse kogeda siin seda reaalsust.
Uskumused peaksid olema kooskõlas südamehäälega ja need võiksid olla toetavad. Piiramise asemel peaksid need kinkima meile võimalusi. Näiteks minu mõistus ehitas toitumisega seoses omale tohutu uskumuste süsteemi. Otsisin igasugu võimalusi, kuidas toiduga oma keha puhastada ning turgutada, ravida ennast haigustest, taastuda ja nooreneda ning avaneda vaimselt. Minu uus uskumus oli minu jaoks toetav ning andis mulle väe. See aitas mul tulla välja sellest kohast, kus ma olin sõltuv arstidest ja teistest “targematest” inimestest. Ma võtsin vastutuse oma tervise eest, kuid mul oli vaja selleks mingit oma uskumuste süsteemi, millele toetuda.
Kuid ka see uskumuste süsteem muutus mulle lõpuks piiravaks, kui ma hakkasin seda laiendama oma lähedastele. Näiteks uskusin, et kui sööd liha, siis muutud vihaseks ja liha tekitab põletikke jne. Selle kohta on internetis ja raamaututes palju juttu, kuidas liha meile mõjub. Ning veel see, kuidas meie loomadele piinasid valmistame. Milline kannatuste jada… Ja ma ei tahtnud, et inimesed sööksid liha, eriti minu lähedased, kellest väga hoolin. See uskumus hakkas mind tugevalt seest poolt piinama. Sain aru, et on vaja midagi ette võtta, sest nii edasi minna tundus vaimselt raske ja kurnav. Kuid elu peab olema lihtne ja nii minu kui ka teiste kõige kõrgemaks hüvanguks. Siis pöörasin ma selle uskimuse teistpidi – toetavaks. Ma valisin uskumuse, et mitte liha ei põhjusta viha, vaid viha põhjustab liha söömist. Ning viha taga on veel hirm, mis on kõikide negatiivsete tunnete käivitaja. Tähendab, et liha söömine on põhjustatud tugevatest hirmudest. Seega, nii kaua, kui teised inimesed ehk minu peeglid, söövad liha, tuleb tegeleda mul enda sees hirmudega. Ja nii ma tegelengi endaga ja lasen teistel olla. Sest mina olen valinud nüüd, praegu ja igavesti, et siin on vaba tahte planeet ning kõik inimesed ja ka loomad, on ise oma kogemused valinud. Ning hirmude asemel ma külvan siia armastust ja hoolimist. Mina loojana loon harmooniat igal sammul.
Ükskõik, mida Sina uskuda soovid, Sa leiad sellele kinnitust. Mina näiteks olen teadnud, et on võimalik endale uued hambad kasvatada. Nüüd otsin pidevalt mingit tõestust sellele ja süsteemi, kuidas seda teha. Juba olen ka sellel teemal palju informatsiooni leidnud, kuid see teema on nii tugevate uskumuste all kinni, et avanemine uutele toetavamatele võimalustle võtab veel aega. Uskumused hammastega on nii juurdunud.
Me ise loome omale võimalused!
Kõigepealt tuleb mõte, soov, unelm uuest kogemusest, mida oma ellu soovime. Näiteks soov kasvatada uued hambad. Siis järgmiseks tuleb tühistada vanad piiravad uskumused, mis seda takistavad. Lasta lihtsalt neist lahti, teades, et need ei teeni Sind enam, need ei ole Sinu kõrgemaks hüvanguks. Uskumused, mis nii tugevalt meisse juurdunud, kuid ei aita edasi, on vaja viia puhastusse. Ning kohe järgmiseks on vaja võtta vastu uus uskumus, mis sobilik. Info, kuidas seda teha, tuleb meile erinevaid kanaleid pidi: kas otse algallikast mediteerides või jõuavad meieni erinevad artiklid, raamatud, tehnoloogiad. Me oleme selles suhtes kõik väga erinevad. Meie algolemus on küll sama. Meie kodu on algallikas – see koht, kust kõik see maailm saab alguse. Kuid me tuleme ja sünnime siia maailma läbi erinevate mustrite. Mõnele inimesele on selgemast selgem, et ta on oma reaalsuse looja ning talle piisab lihtsalt taotlusest ning kõik hakkab juba toimima. Teisele on vaja veidi keerukamat ja pikemat uskumuste süsteemi, mis täis erinevaid praktikaid, harjutusi, taotlusi, atribuutikat või mida iganes, et ta usuks selle väesse. Väe oma uskumustele anname me ise, kuid iga üks isemoodi.
Uskumustele on rajatud meie reaalsus. Need annavad tugeva põhja sellele, mida soovime kogeda. Kui soovime kogeda midagi muud, midagi uut ja tesitmoodi, siis tuleb ka oma uskumusi kujundada ümber. Tuleb teha ruumi uuele. Vanadele uskumustele uut elu ei ehita.
Me saame valida, kas võtame omaks need uskumused, mis meile väliselt peale surutakse, ühiskonna ühiselt loodud mõttekonstruktsioonid, kokkulepitud uskumused, või loome ise. Me saame ise otsustada, mida me uskuda soovime, mis on meie jaoks toetav. Ja samas me saame ka alati oma uskumusi muuta ja luua uusi. Paneme ise kokku oma tõe, mis meile sobiv ja toetav antud hetkel. Me ei pea kunagi alluma mitte ühelegi uskumusele, mis tundub meile piirav, allutav, ahistav. Mitte miski siin maailmas ei ole jäik ega muutumatu. Uskumuste süsteem peab olema paindlik ning kasvama ja avarduma koos meiega. Jah, me oleme piiramatu potentsiaaliga! Uskumiste süsteeem tuleb meil enda kasuks pöörata. See on nagu tööriist, mida saame kasutada ja vajadusel väljavahetada. Üliinimestena jääb meile lõpuks tööriistaks vaid kavatsus, et võtta vastu uus kogemus.