Me oleme harjunud hinnangute, kriitika, pidevalt vigade otsimisega. Vead saavad tekkida vaid võrdlemisel. Võrdlemisel minevikuga, võrdlemisel teistega, sellega, kuidas võiks olla, mida mõistus ütleb, kuidas peks olema. Aga tea, sul ei ole mitte midagi viga. Oled jumalik just nii nagu oled. Puhas ime, ainulaadne kooslus, osa loodusest, loodu. Oled täiesti omanäoline, täiesti omal teel. Just nii nagu kõik on, nii ongi õige.
Sul ei ole ühtegi viga. On vaid ruum kasvamiseks, muutumiseks, tranformatsiooniks. Sina valid, kas koged seda läbi valu või naudinguga. Kui kergelt sa seda võtad. Kas jääd kinni ja pingesse põhjustades endale valu või valid kerguses kogeda muutusi. Kõik on pidevas muutumises ja peatada protsessi ei saa. See on elu. Elu on kasvamine, muutumine, transformatsioon, liikumine ühest olekust teise. Miski pole püsiv. Pidevalt tuleb lasta lahti vanast ja olla avatud uuele. Kas oled voolavuses või takerdud. Kui oled lahti, avatud, paindlik, tasakaalus, keskmes, siis kõik lihtsalt juhtub. Oled sõiduvees.
Looming voolab läbi sinu. Sina oled maa ja taeva vaheline kanal kogedes siin maailmas enda loomingut. Oled osake kõiksusest ning samal ajal ka indiviid, kes seda kõike siin kogeb. Sina valid, kas koged pinget enda sees või alistud lastes kõigel juhtuda. Usaldades, et kõik on millekski hea. Kõik, mis juhtub, on sinu ja kogu maailma hüvanguks. Ainult hinnangud peas, sinu mõistuse hääl on see, mis kõik raskeks mõtleb. Tegelikult kõik lihtsalt on siin maa peal üks jumalik mäng, mida kogedes ei tasu ka liiga tõsiseks muutuda.
Me läbime siin õppetunde. Ja miks peaksid olema need rasked? Need on just nii rasked, kui raskelt sa neid võtad. Mis siis kui sõnniku seest pea välja pistmine on hoopis nauding, sirutudes valguse poole. See võiks olla täielik esktaas. Samas võid sa sinna sõnnikusse ka ära lämbuda keskendudes sellele, kui hingemattev see on. Vaid sina saad valida, mida sa koged. Sina valid tunde enda sees. Ja sinu maailm sünnib vastavalt sinu tundele.