Kui sa ikka veel ootad midagi väljast, siis ei ole sa veel päris teadlik oma olemusest. Sa armas inimene alles kasvad oma olemusse läbi ootuste ja pettumuste, mis kriibivad ja teevad haiget. Sa ei ole siin saamas seda, mida sa tahad. Sest tihti me isegi ei tea, mida me tegelikult soovime, mida ihkab meie hing. Ja me ei jõuagi nende teadmisteni, kui tegeleme vaid ihade rahuldamisega. Kuigi su näljane keha sooviks veel ja veel, ei ole sa siia sündinud selleks, et saada ja oma lõppematuid isusid rahuldada.
Sa oled siia sündinud ja sellega on sulle antud kõik, mida sa vajad – su elu. Sul on võimalus kogeda. Sul on võimalus avastada, mida elu sulle toob. Sul on võimalus võtta vastu. Sul on võimalus luua ja täita iluga seda maailma. Sul on võimalus valida, kuidas seda elu koged.
Sa ära madalda ennast sinna väiksesse rolli, kes on siin saamas ning ihalemas ja sõltub vaid välisest. Sa ei ole siin saamas väljast. Sa oled siin suhtlemas väljadega. Oled õppimas, kuidas väljadega koos luua veelgi ilusamat maailma. Kui sulle meenub, kes sa oled, siis ei ole sul kunagi millestki puudus.
Sa oled looja kehastus ning kehastusega kingiti sulle võimalus kogeda. Sa ei ole siin saamas, sest lahkudes ei saa sa midagi kaasa võtta. Sa oled siin inimesena arenemas ja kasvamas suuremasse teadlikusse, et sinu järglastel siin oleks kergem ja et sul endal oleks lahkuda kerge. Inimesena oled siin loomas kergust, et lõppeksid maapealsed kannatused ning saabuks maapealne õndsus.
Kus lõppevad tahtmised, seal kaob valu ja kannatus. Kui jõuad rahusse ja harmooniasse, kui jõuad ühendusse iseendas, kui jõuad suuremasse teadlikusse iseendast, siis algab teadlik loomine. Selleks me siia oleme tulnud. Mitte kannatama vaid armastama oma kehadega elu ennast. Oleme siin tuletamas meelde ja hoidmas oma järglasi, et ka nemad ei unustaks.