Läbi on saamas kõik peituse mängud ning üha enam me julgeme väljenduda oma päris olemusel. Sest ainult nii saab meie kõrgem tõde siin maailmas materialiseeruda ja väljenduda igal tasandil, kui lubame endal olla just need, kes me päriselt oma südames oleme. Ja just nii saab tulla kõik see, mida oma südames soovime.
Just need õiged inimesed – Sinu inimesed, jõuavad Su ellu siis kui oled täielikult see päris Sina. Nad ei tunne Sind ära, kui Sa maski kannad arvates, et see Sind ilusmaks ja praemaks muudab. Nad ei näe päris Sind ja ka kogu universum ei mõista Sind. Ta suhtleb Sinuga läbi filtrite. Ning saadab su ellu järjest rohkem kõike seda, mis Sind alasti soovib kiskuda, et sa lõpetaks need mängud, et sa alistuksid, et sa näeksid, kui palju tühja sa rapsid, kui palju kannatusi endale lood, kui palju mõttetut raskust endaga kannad.
Üks hetk viib see tee juba nii kriisi, et Sul ei jää enam üle muud kui märgata taas ennast nende rollide taga. Hakkad märkama allasurutud ennast, kes nutab ja ootab, millal see läbi saab, millal Sa lõpuks ometi päriselt elama hakkad, et saaks juhtuda kõik see, mida päriselt kogema tulid, ja sünniks kõik see, mida päriselt looma tulid kõrgemas plaanis.
Vahest tuleb võtta kokku kogu oma julgus, et teha elus kannapööre ja kasvõi eralduda kõigist ja kõigest, mis segab sissepoole vaatamist. Eralduda kõigest sellest, mis oled enda ümber loonud mängides kedagi teist, pettes nii ennast kui ka teisi. Vahest tuleb teha kannapööre, et päästa ennast. Sest mitte keegi siin ilmas ei ole olulisem, kui Sina ise. Ja mitte kellegi tõde pole olulisem ja tõesem, kui sinu enda südame tarkus. Meie süda rõkkab rõõmust siis, kui kõnnime oma südame teed ja järgime tema tarkust.