Lõpeta see hambad ristis koorma kandmine ja uskumine, et tugev on see, kes jõuab rohkem ning hea on see, kes ennast ohverdab. Kellele Sa ennast tõestad? Kas sa ei usu, et oled piisav? Ära trambi ennast mutta! Sinu sees on tohutu vägi, et lennata üle raskuste, et luua oma reaalsus, et valida armastus, et olla õnnelik. Oma keskmele toetudes oled Sa võimas looja! Ennast esikohale seades ei ole sa egoistlik ja isekas vaid parim kingitus nii endale kui ka kogu maailmale.
Me kehastume siia maailma ja lahkume siit üksi. Kõik väline,inimesed, asjad, kohad, sündmused, on ajutised. Neile ei tasu toetuda ja neist ei tasu sõltuda, sest elu on pidevas muutumises. Ja kui see väline tugi kaob, kui miski muutub, siis tekib tunne, et Sulle on liiga tehtud, Sind on millestki ilma jäetud. Kuid tegelikult peaks tundma rõõmu, et üldse oli võimalus seda kogemust kogeda. Mitte klammerdudes on võimalik elu nautida ka muutuste tuultes.
Oled igavikuline ning tulid siia maailma vaid kogema. Ei tasu midagi võtta liialt tõsiselt kui kõik on nagunii vaid väline, ajutine, pidevas muutumises. Kõige olulisem oled Sina ise! Seda, millise tundega sa elad, saad juhtida Sina. Kui sa tunned, et koorem on liiga raske, siis seda saad kergendada Sina. Jah, teised saavad aidata, kuid toetuma pead sa ikka oma keskmele. Tuleta endale meelde, kes Sa oled ning ilma süümekateta sea end esikohale. Ilma süümekateta, olenemata sellest, mis välises maailmas toimub, kasva valguse poole nagu lilleõis.