Pilguga tulevikku vaadates me soovime oma elu kindlustada. Meil on nägemus, mismoodi on vaja ja kuidas kõik peaks kulgema. Meil on arusaam, mis hea ja õige meile ning me teeme endast kõik, et vältida võimalikke ohte. Aga kust me teame, mis meile parim? Kas meie praegune teadlikkus võimaldab meile teada, mis meile parim?
Elu ei voola vabalt, kui me keskendume ohtude vältimisele ja elame selleks, et ei juhtuks seda, mida ei soovi oma ellu kogemiseks. Kuid elu soovib voolata nagu jõgi, mis suubumas merre, ületades takistusted. Aga meie soovime juba otse merre, ilma ühegi takistuseta, mida ületada, kogemata oma võimekust. Milles siis üldse seisneb elu mõte? Mida me oleme siin kogemas?
Elu soovib meis jaatust, mis avab meid oma väele, et kogeda ennast suuremalt, sügavamalt, laiemalt, avaramalt. Me oleme kasvamas läbi selle kõige, mida kogeme. Meil on vaja avada ennast elule, et kogeda elu. Et kogeda tema võlu ning tunda tema hoitust. Sest ükskõik, mida me oma elus ka ei läbiks, me oleme alati hoitud.
Elu on seiklus. Siin on nii draamat kui ka komöödiat. Meil ei ole võimalik seda kõike hallata ja kontrollida. See poleks enam huvitav kui meie võimuses oleks see kõik enda tahtele allutada. Elu on mäng, kus me katsetame enda väge. Me uurime oma olemust. Me loome oma hetki, mis kulgevad teadmatusse.
Inimesele on ikka kombeks elada tulevikus ja tuhnida minevikus ning seostada minevikku tulevikuga. Mis siis kui laseks nüüd kõigel variseda kokku? Mis tunde see tekitab? Kui sa saad päriselt aru, et ei ole olemas tulevikku ega minevikku. See on programm. Illusioon. Reaalselt seda ju ei eksisteeri. Reaalselt on olemas vaid see, mis on siin ja praegu. Me ei oma ei tulevikku ega ka minevikku. Meil on ainult siin see hetk, milles kulgeme.
Mis tunde see Sinus tekitab, kui sa saad nüüd päriselt aru, et Sul ei ole võimalik kontrollida oma elu? Aga Sul on võimalus lubada. Sul on võimalus võtta elu endas vastu. Sul on võimalus usaldada. Sul on võimalus lõdvestuda ellu ja lubada ennast kanda. Sul on vabadus, sest sa lased ennast ise ohjadest vabaks ja ei nõua enam midagi, ei ela enam selle nimel, et tulevikus oleks kõik “korras”. Kui palju oled Sa pingutanud tuleviku nimel? Kui paljudest hetkedest loobunud selle nimel?
Jah, Sul on unistused! Ja need on määratud täituma. Need täituvad võluväel, kui lasta lahti kontrollist ja lubada ennast elule kanda. Ainult siin ja praegu ma saan anda endast parima, et kogeda seda elu just nii nagu ma soovin. Saan valida selle tegevuse ja tunde, mis mind hetkel väestab ning see täidab mind elususega. Mul ei ole vaja muretseda tuleviku pärast. Ma annan selle koorma endast vabaks. Ja mul ei ole vaja tuhnida minevikus. Kõik, mis olnud, on just see kogemus, mis oli vaja sel hetkel kogeda. Minu ülesanne on valida praeguses hetkes oma südant kuulates endale parim viis olemiseks. Minu ülesanne on valida tunne, millel luban ennast kanda tundmatusse, sest ma usaldan. Ma usaldan ennast ja ma usaldan elu. Minuni tuleb kõik see, mida ma vajan.
Elu loob ennast ise läbi minu. Nii nagu looduses kasvadad puud ilma mõtlemiseta ja iga oks erinevas suunas. Seal on kõik kordumatu. Ma olen vaba, sest ma olen unustanud hea ja halva, õige ja vale. Ma olen unustanud mineviku ja tuleviku. Ma olen keskmes ja ma tõmban kogu oma väe siia, et kogeda nüüd ja praegu oma täisväärtuslikkust, mis ise loob mu ümber seda imelist elu, mida ma väärin.